Muusikaajalugu (köömes värk ju)

Õhtumaade muusika stiiliperioodid Keskaeg 5.-13. saj

Renessanss 14.-16. saj

Barokk 17.-18. saj

Klassitsism 18. saj I pool ja 19. saj I veerand

Romantism 19. saj

Stiilide paljusus 20.saj

Sõna “muusika” tuleneb kreekakeelsest sõnast musike ja tähendab muusade kunsti.

(Muusika on pärit kreekast)

Keskaeg

Läänekiriku keskuseks sai Rooma –(loe ka)–> Keskajal oli kiriku teenistuses (ristiusu teenistuses) Rooma.

Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta ja ladinakeelne.

Noodimärkideks olid neumad (viibe e. märk), mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi.

Rütmi hakati märkima mensuraalsüsteemis (Maksima-pikim ja Seminga-lühim).

Rüütlilaulikuid nimetati (ühes isikus helilooja,…):

Lõuna-Prantsusmaa – trubaduurid

Põhja-Prantsusmaa – truväärid

Saksamaa – minnesingerid (meistersingerid)

Inglismaa – rüütlilaulikud

Renessanss (taassünd)

Tekkisid esimesed puhtinstrumentaalsed žanrid.

Isel. jooned: ülistati inimest, maapealset elu ja loodust.

Valitsevad vokaalžanrid: vaimulikud: motett ja kontsertmissa

ilmalikud: madrigal ja kaanon

Barokk

Kasutusel mitmesugused ilustused: trillerid ja eellöögid.

Tähtsaim ja levinuim baroki muusikainstrument orel.

Itaalia pillimeistrid , Amatid, Guarnierid, Stradivarid, valmistasid keelpille.

Baroki omadused ilmnevad kõige selgemalt arhitektuuris(keerulised ehitised,fassad pole sile).

Esimene ooper (tekkis uus žanr) oli Jacopo Peri “Daphne” (1597).

Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit.

Esialgne tantsusüit koosnes: Allemande – Saksamaa tants

Caurante – Prantsuse tants

Sarabande – Hispaani tants

Gigue – Šoti hüppetants

Tähtsamad heliloojad: Claudio Monteverdi (Itaalia), Antonio Vivaldi (Itaalia), Henry Purcell (Inglismaa), Johann Sebastian Bach (Saksamaa), Georg Friedrich Händel (Saksamaa).

~ kirjutas Meelis &emdash; Laupäev, 15. Detsember, 2007.